Maasikafestival, restoranituur Tallinnas ja desserdiks Põhjaka

August 18, 2011
Vaatamata sellele, et pealkirjas nimetatud sündmustest on möödunud juba rohkem kui kuu aega, on elamused endiselt väga eredad. Tea, kas see on siis tõestus sellele, et kui asju ikka hingega ja põhjalikult teha, siis suudad endast kustumatu mulje jätta ka teistele. Meie igatahes seda usume ja seda filosoofiat ka oma sõprade hulgas levitame.
Igatahes maitsed on veel vägagi eredalt meeles ja keelel ja ind, millega (pea)kokad ja toiduarmastajad tegutsevad, on tõeliselt nakatav ja inspireeriv.
Kui me hommikul Tallinna poole teele asusime, siis ei osanud me veel aimatagi, mis meid täpselt ees ootas. Päev aga ületas kõik meie ootused.
Alustuseks veetsime aega maasikafestivalil, et välja selgitada Eesti parimad maasikad. Maasikafestival leidis aset juba kuuendat korda! Meie saime sõna sekka öelda viiest finalistist parima maasika väljavalimisel. Sedakorda osutus parimaks maasikaks "Polka" sordi maasikas, mis pärineb Orava talust Põlvamaalt Valgjärve vallast. Olgu siinkohal ka mainitud, et kõik 15 kandidaati olid "Polka" sordist.
Vähem tähtis ei ole vast ka fakt, et peale seda, kui maasikad maitstud, toimus pildistmine värske maasikakokaraamatu "Oma Maa Maasikas" tarvis, kus sees ka mõned meie retseptid. Kuidas raamat välja kukkus, seda saad vaadata siit.
Aga siis meie gastronoomiline seiklus alles algas ja esimeseks peatuspaigaks- kõhutäitjaks sai meile F-Hoone (Facebooki leht).Vanas tehasehoones asuv söögikoht on avar ja kõrgete lagedega, koduse ja mugava sisekujundusega. Peakokk Maia Smõslova jättis äärmiselt sümpaatse mulje, menüü on vahelduv ja hinnad enam kui soodsad!
Meile pakuti läätsesalsat külmsuitsulõhega ja kõrvale kohapeal küpsetatud leivalisi ning joogiks maitsvat vett
rosmariini ja maasikaga- milline meeldiv maitseakord!
Järgmiseks suundusime Sfääri. See koht on tõeliselt hea atmosfääriga, kuhu alati oleksime nõus minema- nii üksi kui ka sõpradega, nii hommikul, lõuna ajal kui ka õhtul :) Ma loodan, et see ütleb kõik!
Peakokk Toomas Lääts jagas meiega lahkelt on toiduvalmistamise mõtteid ja vastas kõigile küsimustele põhjalikult. Ja ekstra suured plusspunktid lähevad veel mitmekülgse lastemenüü eest!
Sfääris hellitati meid siiafileega, mis oli serveeritud porgandipüree, basiiliku emulsiooni ja suveporgandite kimbuga. Magustoiduks nautisime suurepärast hapukoore panna cottat rabarberi- maasika kompoti ja nurmenuku siirupiga. Lihtsalt võr-ra-tu!!!
Üleva meeleoluga suundusime sealt edasi LaBottegasse- Itaalia restorani.
Seal ootas meid rikkalik antipasti laud ja bruchetta valik, juurde pakuti ka maitsvat veini.
Tuleb ausalt tunnistada, et Chedisse suundusime juba üsna täis kõhtudega. Chedi valiti sellel aastal Eesti parimaks restoraniks. Toit oli seal suurepärane, serveerimisest rääkimata. Veidi häiris ainult ehk see, et seal oli meie jaoks liiga pime. Chedis pakuti meile Dim Sum' i valkut ja krõbedat pardiliha salatit- mmm maitses küll hästi.
Seda aga, kuidas meid Tchaikovsky restoranis vastu võeti, ei osanud me küll ette kujutada oma pöörasemateski unistustes. Esimestest hetkedest valitses suursugune ja pidulik atmosfäär. Tegelikult on seda kõike ja neid maitseid sõnadesse väga raske panna. See on selline koht, kuhu läheks tähistama mõnda olulist ja erilist sündmust, sest seal tunned ennast tõelise kuninga/kuningannana. Isegi väliterrass on seal imeilus.
Alustuseks pakuti meile vahuveini ja esimese käiguna serveeriti lõhe triloogiat. Serveerimine oli muidugi kunstiteos omaette.
Teise käiguna serveeriti meile metsaseene pelmeene.
Magustoiduks pakuti kolme besee segu suvemarjade sorbeega, pildil annab kelner magustoidule jääkülma beseega viimast lihvi.
Lõpetuseks ootas meid restoran Ö.
Seal pakuti meile maitsvat rabarberi- bellinit ja erinevaid suupisteid ning peedi konsommeed.
Kõikjal jäid meist maha tühjad lauad ja lahkusid rahulolevad sööjad :)
Aga desserdiks otsustasime teha peatuse poolel teel koju ja külastada Põhjakat. Sest ühe koogi ja kohvi jaoks jagub õigel gurmaanil kõhus alati ruumi :)
Selle koha fenomeni on samuti väga raske sõnadesse panna, aga seal peaks kindlasti ära käima ja siis on kindel, et lähed ka uuesti tagasi ;)
Sõime kuulsat Põhjaka Napoleonit...
...ja maasikaid rabarberivahu ning leivakrõbulatega.
Ah, ja leiba küpsetavad nad ka ise.

Muuseas enne söömist oli olukord igal pool enam- vähem ühesugune...
Rohkem lugemist vahva pühapäeva kohta leiad veel siit, siit, siit, siit ja siit.
Lõpetuseks aitäh Aivar Hansonile ja MTÜ Maitseklubile ning toredale seltskonnale!!!

0 comments: