IV advent koos isetehtud verivorstiga

December 19, 2010
 Lausa uskumatuna tundub, et sai selline suur töö ette võetud ja ise verivorstid valmis meisterdatud. Kuigi see protsess ise kuigi ilus ei ole, oli lõpptulemus siiski ülimalt maitsev. Ja mina igatahes verivorsti isu küll ei kaotanud.
Kõik sai alguse sellest, et minu mamma on verivorste teinud kogu aeg- niikaua, kui ma mäletan ja minu arvates on need lihtsalt maailma kõige paremad verivorstid üldse. ja veel täiesti säilitusainete vabad :)
Niisiis sõitsimegi Suisleppa ja mamma näpunäidete abil ja tema retsepti järgi valmisidki minu esimesed verivorstid.
Meil maal
Esiteks on loomulikult vaja sea soolikaid ja verd. Need on saadud kohalikult talunikult ja ausalt öeldes ma ei tea, kust neid linnas saada võiks. Ehk turult või mõne lihakasvataja talunikuga kokkleppel. Igatahes meil oli väga värske tooraine.
Kui ise soolikaid puhastad, siis tuleb soolikatelt kelme osa pealt ära tõmmata Seda on mõnus ja lihtne teha kummiga kokku pandud kahe peenikese metallvarda abil) ja siis soolikad pesta (seda saab teha lehtri abiga) ning ümber pöörata (seda on samuti mugav teha, kui panna soolikad lehtri otsa umbes 5 cm jagu ja siis vee abil läbi lehtri lasta) . Ka seestpoolt tuleb rasv sooltelt eemaldada ehk siis soolikad tuleb mõlemalt poolt puhtaks teha. Puhastatud soolikad on hästi õhukesed ja peenikesed! Sooled tuleb säilitamiseks panna kergesse soolvette ja külma. Neid saab ka edukalt sügavkülmutada. Enne täitmist peab neid siis vees loputama (ja sulatama). Pikaajaliseks säilitamiseks tuleb teha tugev soolvesi ja siis seisavad ka tavalises külmikus.
Täidise jaoks haki umbes 1 kg pekisemat "läbikasvanud " liha kuubikuteks ja pruunista pannil (hea on näiteks põseliha). Vala ära üleliigne rasv ja lisa kruubid (umbes 2 kg) ning vesi. Hauta seni, kuni kruubid on pehmed. Jahuta segu ja vala juurde veri (orienteeruvalt 3 liitrit). Lisaks tuleb maitseks täidisesse lisada 1 purustatud küüslauk, 3 läbi hakklihamasina aetud sibulat, 1 tl musta pipart ja kimp(suur pihutäis) vorstirohtu ehk majoraani (seda saab vürtspoodidest ja turult). Soola tuleb lisada maitse järgi ja see sõltub vere soolasusest. Siis segada segu läbi ja lasta jahtuda käesoojaks.
Soole alumine ots tuleb sobiva nööriga kinni siduda.ja teine ots ajada lehtri otsa. Lehtrist järjest segu juurde valades ja puulusika varre või puupulgaga täidist soolde surudes, lased soolt lehtri otsast järgi. Kui soovid pisikesi verivorste, siis pead ka vahepeal juppe siduma, kui rõngaid, siis seod ainult otsad. Kui soolikas hakkab täis saama, siis eemaldad lehtri soole otsast, jätad paar sentimeetrit tühjaks paisumise ruumi jaoks ja seod otsa nööriga kinni. Kui liiga täis surud sooled, siis kipuvad vorstid lõhki minema.
Seejärel tuleb vorst pealt puhtaks tõmmata ja keevasse vete asetada.
Nii näevad välja vorstid enne keetmist.
Keeta tuleb vorste umbes 5 minutit ja seejärel tõsta need veest välja jahtuma.
Valmis auravad vorstid:
Edasi võib toimida kahel viisil. Pikaajalisemaks säilitamiseks võid vorstid jahutada ja panna sügavkülma.
Kohe söömiseks prae vorste ahjus 200 kraadi juures 30- 40 minutit, kuni vorstid on pealt krõbedad.

2 comments:

  1. Silja said...:

    äge! mul tekkis ka eelmiste jõulude aegu unistus 2 erineva vorstitegija koduseid verivorste süües sel aastal piiluma minna.. aga noh... see unistus lükkus järgmisse aastasse edasi. kõik usinamad vorstitegijad on loomulikult aegsasti ühele poole saanud. ilusaid pühi koduvorstide seltsis!

  1. köögivõlur said...:

    Aitäh Silja, tulevad ilusad ja maitsvad ka! Mul on kuri plaan veel ka toorvorstikesi selle aastanumbri sees proovida teha ja täitsa üksi :O Elame- näeme!